Ukurasa wa kwanza
Utangulizi Chagua lugha Maswali ya ufahamu Mazoezi Zoezi dogoMaana katika sarufi Piga chapa
Tendo Majina Badala ya jina Neno la sifa Kielezi Maneno ya uhusiano Maneno unganishi Mpangilio wa maneno
Ubainisho   Aina ya kiarifa   Aina ya amri   Wakati uliopo   Wakati uliopita   Kabla ya wakati uliopo   Wakati ujao   -A kutendewa   Aina ya tendo  

1  Tendo

1.7 Aina ya -w-

Matendo yote yako mara nyingi zaidi kwenye aina ya ku-. Aina ya ku- ina maana kwamba ni somo kamili ambalo linafanya hicho ambacho tendo linaelezea.

Pigen spiser maden. Msichana anakula chakula.

Pigen ni somo kamili na spiser ni tendo halisi kwenye aina ya ku‑. Tendo hupatikana pia kwenye aina ya -w-. Aina ya -w- ina maana kwamba somo kamili halifanyi kitu lakini linafanyiwa kitu.

Maden spises af pigen.

Chakula kinaliwa na msichana.

Maden ni somo na spises ni tendo kwenye aina ya -w- na af pigen ni muungano wa maneno ya hali. Maden ni somo kamili lakini siyo aina ya ku-.

Aina ya -w- hufanyika kwa aina mbili. Ama kwa kuishia na -s kwenye tendo au kwa at blive na aina fupi ya sifa.

Aina ya -w- inayoishia na -s hutumika wakati kitu cha kawaida kinapotokea au kitu kinapotokea mara kwa mara. Aina hii huelezea kazi fulani. Kama ni wakati uliopo, aina ya tendo huishia na -s. Kama ni wakati uliopita, mwishoni huongezea -s kwenye aina ya wakati uliopita.

Grønsagerne koges i 15 min.

Mboga zinachemshwa kwa dakika 15.

Stoffet sys sammen i siderne.

Kitambaa kimeshonwa pamoja pembeni.

Postkassen tømtes kl. 9.

Sanduku la posta linakuwa tupu saa 9.

Aina ya -w- pamoja na aina ya at blive na aina fupi ya sifa (ang. 1.5 Kabla ya wakati uliopo) hutumika wakati wa kuelezea kuhusu kitendo ambacho hutokea mara moja tu. Katika mazungumzo mara nyingi hutumika blev, wakati ambao ni wakati uliopita na siyo -s, hata kama huzungumzia kuhusu kitendo ambacho kinatokea mara nyingi.

Maden bliver spist af pigen.

Chakula kinaliwa na msichana.

Maden blev spist af pigen.

Chakula kililiwa na msichana.

Ulinganisho:
Kwa kiswahili -a huondoka kutoka kwenye tendo halisi na mwisho mpya -wa huongezewa.

kula          - kuliwa
kushona    - kushonwa

Maswali ya ufahamu

 

1 Udsagnsord

1.7 Passivform

Alle udsagnsord er for det meste i aktivform. Aktivform vil sige, at det er grundleddet, der laver det, som udsagnsordet fortæller om.

Pigen spiser et æble.

Pigen er grundleddet, og spiser er udsagnsordet i aktivform. Udsagnsord findes også i passivform. Passivform vil sige, at grundleddet ikke er aktivt, men passivt.

Et æble spises af pigen.

Et æble er grundleddet, og spises er udsagnsordet i passivform, og af pigen er en forholdsordsforbindelse. Et æble er grundled, men er selvfølgelig ikke aktivt.

Passiv kan dannes på to måder. Enten ved at sætte endelsen -s på udsagnsordet eller med en form af at blive og kort tillægsform.

Passiv med endelsen -s bruges, når noget er generelt og sker ofte. Denne form bruges i arbejdsanvisninger. Hvis det er nutid, sættes endelsen -s på navnemåden. Hvis det er datid tilføjes endelsen -s til datidsformen.

Grøntsagerne koges i 15 min.
Stoffet sys sammen i siderne.
Postkassen tømtes kl. 9.

Passiv med en form af at blive og kort tillægsform (se 1.5 Førnutid) bruges, når der er tale om en handling, som kun sker en gang. I talesprog bruges oftest blev, når det er datid og ikke -s, selvom der er tale om en handling, som sker mange gange.

Et æble bliver spist af pigen.
Et æble blev spist af pigen.

Forståelses-spørgsmål Øvelser Sammenligninger